President andis esimese sotsiaaltöö preemia Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusele (lisatud video ja ERR-i intervjuu)

19.06.2019

President Kersti Kaljulaid andis täna Kadriorus esmakordselt üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia. Preemia pälvis Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus. 

Keskuse juhi Rita Kerdmanni sõnul on tegu tööga, mis on enamjaolt nähtamatu, kuid ilma milleta ei saa öelda, et ühiskond on kõigi jaoks olemas. "Ei ole võimalik alahinnata seda vaimujõudu, mida vajab sõltlane selleks, et alustada raviga. Keskuses olnud klient saab siit teadmise, et ta on ühiskonna täieõiguslik liige, tema arvamus on oluline ning ta on austust väärt!" ütles Kerdmann. 

Keskuse juht Rita Kerdmann ütles, et see auhind annab kindlasti tervele meeskonnale motivatsiooni ning jõudu ja jaksu tegeleda selle keerulise, kuid väga huvitava tööga ning tänas kõiki oma töötajaid, kes teevd tööd südamega ning inimesest lähtuvalt.

Vaata videot: https://www.postimees.ee/6711508/presidendi-esimese-sotsiaaltoo-preemia-palvis-narkosoltlaste-abistaja

Intervjuu ERRi Terevisioonis (alates 00:42:10): https://etv.err.ee/949591/terevisioon


Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutööga saab tutvuda haigla kohvikus

19.06.2019

10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga „ELU“.  

Ideekavandiga saab tuvuda Viljandi haigla kohvikus. 

Uut haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb leida parimad lahendused ning tagada nõuetele vastav hoone. 

Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud ja see koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi- ja tööprojekt. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ja tõenäoliselt ka keerukamaid etappe ilmselt olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga.

"Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata," sõnas ta. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda.

Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimisleping sai allkirjad

12.06.2019


 
Esmaspäeval, 10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga „ELU“. Projekteerimise maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.
 
Ühispakkuja esindaja, DAGOpen OÜ juhataja ning “ELU” arhitekt Jaan Kuusemets tundis rõõmu ees seisva väljakutse üle: “Tihtipeale projekteeritakse uued haiglad linnade ääre aladele nn tühjale väljale, kus projekteerimisel tuleb arvestada vaid ilmakaari ning haigla enda spetsiifikast tulenevate vajaduste ja erinõuetega, nagu näiteks parima funktsionaalsuse ja sisemise logistika saavutamine.
 
Uue haigla projekteerimine juba välja kujunenud linna südamesse on keerukas ning põnev väljakutse, kuid ka väga suur vastutus. Uut Viljandi haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb koostöös lõppkasutajaga leida parimad lahendused ning tagada kaasajanõuetele vastav ja inimsõbralik tulevikku vaatav hoone.”
 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere pidas oluliseks projekteerimise alguse puhul üle korrata, miks uut hoonet ehitatakse ja millisena seda koos perearstidega nähakse. „Uue hoone kontseptsioon tugineb neljale sambale - koostöö eri osapoolte vahel, teenuste muutumine ajas ning tasakaal patsiendikeskuse ja töötaja tänapäevase töömugavuse vahel. Praegune, nii ehituslikult kui ka kaasaegse teenuseosutamise sisu mõttes amortiseerunud hoone, seab kõigis neis valdkondades olulisi piiranguid. Nii uue hoone asukoha, arhitektuurilise lahenduse kui ka sisulise osa otsused on tehtud kõiki neid nelja arvestades ning need jäävad raamistama ka kogu projekteerimisprotsessi.“
 
Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud ja see koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Samuti teostatakse ehitusperioodil autorijärelevalvet. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ning tõenäoliselt ka keerukamaid etappe ilmselt olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga.
 
„Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema kaheetapilise arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda. Kuna haiglad on keerukad ning ajas pidevalt muutuvate vajaduste ja võimalustega asutused, siis tuleb erinevaid muudatusi kindlasti ning me oleme sellega ka arvestanud,“ kirjeldas ta.
 
Haigla juhatuse esimees avaldas lootust, et üheskoos kavandades ja läbi arutades on ka keerukused ületatavad: „Esimesed kohtumised projekteerijatega on olnud väga asjalikud ja konstruktiivsed ning tekitanud hea tunde edasiseks koostööks,“ sõnas Tampere.
 
Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutasid eelmisel aastal välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse, mille võitis DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”.
 
Teise koha vääriliseks tunnistati VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ja Arhitekt 11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama, Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga “Allikas” ning kolmanda koha saavutas ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, Sten-Mark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga “Tervise tänav”.
 
SA Viljandi Haigla volitatud esindaja Riigi Kinnisvara AS korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimispartneri leidmiseks. Hankes osalemise ettepanek tehti arhitektuurikonkursil osalenud kolme parima töö esitajatele. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping sõlmiti hankemenetluse võitjaga, kelleks osutus ühispakkuja DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P. Pakkumuse maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.

Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suurune innovaatiline kompleks valmib 2023. aastal.
 
Rohkem informatsiooni  leiate konkursi kodulehelt: https://newviljandihospital.ee

Peahoone fuajee lillekiosk on alates 1. juunist suvepuhkusel

20.05.2019

OÜ Marcus Lillekaubandus lillekiosk haigla I korrusel
on suvepuhkusel alates 1. juunist.

Lillekiosk avatakse taas septembris. 

Kõige kaasaegsem kromosoomhaiguste sõeluuring nüüd ka Viljandi haiglas

18.04.2019

Alates 18. aprillist on Viljandi haiglas lapseootel naistele kättesaadav kromosoomhaiguste sõeluuring NIPTIFY. Eesti teadlaste loodud NIPT (non-invasive prenatal testing) test põhineb naise vereproovil ning täiendab riiklikku sünnieelset sõeluuringut.

Uuringukomplekti saab vajaduse ja soovi korral soetada günekoloogi vastuvõtule tulles ning vereproovi anda Viljandi haigla laboris.

Viljandi haigla somaatilise valdkonna ravijuhi Mart Kulli sõnul on tegemist usaldusväärse ja kaasaegse võimalusega: „Meil on põhjust rõõmustada, et Viljandimaa lapseootel naistel on nüüd ka siin kohapeal võimalus vereanalüüsi baasil kromosoomhaiguste riske tuvastada“.

NIPTIFY test tuvastab kõrge täpsusega neli peamist kromosoomhaigust, mille puhul on  lootel ebanormaalne arv kromosoome. Testi kasutatakse loote tavapärase ultraheliskriiningu ehk OSCAR testi tulemuste täpsustamiseks. Alles sellisel juhul kui NIPTIFY test tuvastab kõrge kromosoomhaiguse riski, on soovitatav tulevasel emal läbida keerulisem ja kõrgema riskiga lootevee või koorionibiopsia uuring.

NIPT ei ole mõeldud asendama loote ultraheli uuringuid, mis tuvastavad lisaks mitmeid teisi loote väärarenguid. Nii nagu ka ultraheliuuringute puhul võib NIPTIFY puhul esineda nii valepositiivseid kui valenegatiivseid tulemusi, eriti kõrgema kehamassiindeksiga rasedatel.

Soovi korral saab NIPTIFY testi teha juba 10 rasedusnädalast. Selleks võetakse naiselt vereproov. Vereproovi analüüsitakse Tartu Täppismeditsiini laboris ning testi vastuse saab patsient enda arstilt või ämmaemandalt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

Testi abil on ema soovi korral lisakuluta võimalik määratakse ka loote sugu.

NIPTIFY on tasuline meditsiiniteenus, testi hind Viljandi haiglas on  250 eurot (hinnakiri).

Loe NIPTIFY ja testimise kohta lähemalt www.niptify.ee.
 
 

Viljandi Haigla kutsub osalema 55-aastaseid ja vanemaid kerge vaimsete võimete langusega isikuid kliinilises uuringus

18.04.2019

Viljandi Haigla kutsub osalema 55-aastaseid ja vanemaid kerge vaimsete võimete langusega isikuid kliinilises uuringus: 
 
"Tantsulise liikumise grupitreening kerge kognitiivse häirega isikute vaimse ja füüsilise seisundi parandamiseks"
 
Vaimsete võimete langus võib teatud riskitegurite olemasolul ohustada üle 55-aastaseid inimesi ja avalduda näiteks mälu- või kõnehäiretena. Kerge vaimsete võimete langus võib, aga ei pruugi olla dementsuse riskiteguriks. Kerget vaimsete võimete langust on võimalik riskitegurite ja põhjuste ohjamise ja teiste sekkumistega teatud määral pidurdada. 
 
Uuringu eesmärgiks on välja selgitada tantsulise liikumise grupitreeningu mõju > 55-aastaste kerge vaimsete võimete langusega isikute kehalistele ning vaimse võimekuse näitajatele. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja sellest võib loobuda igal ajal. 

Uuringus osalemist rahaliselt ega muul viisil ei hüvitata.
 
Uuringule eelneb arstivisiit, mille käigus arst hindab patsiendi uuringusse sobivust vestluse ning vaimse võimekuse testi täitmise teel ning teeb arstliku üldläbivaatuse. Vajadusel tehakse uuritava terviseandmete päring varasema tervisliku seisundi täpsustamiseks. Uuringus osalejad jagatakse kahte gruppi. Tantsuline liikumine toimub treeneri juhendamisel kaks korda nädalas. Üks grupitreening kestab 1 tund.Võrdlusgrupi osalejad kohtuvad sama treeneri juhendamisel samuti 2 korda nädalas ning toimub ühine jalutamine kestvusega 1 tund. Uurimus kestab 12 nädalat. 
 
Nädal enne grupitreeningute algust, uuringu keskel ning nädal pärast treeningute lõppemist hinnatakse uuritavate kehalist seisundit, vaimset võimekust, emotsionaalset seisundit ja igapäevatoimetustega hakkamasaamist hinnatakse vastavate küsimustike ja testide abil. Nädal aega enne uuringut, nädal aega uuringu keskel ning nädal aega pärast uuringu lõppemist palutakse kanda sammulugejat. Arst võib uuringus osaleja kohta tema nõusolekul pärida andmeid digiloost. Digiloo päringutest otsitakse dementsuse riskiteguritele viitavaid terviseandmeid, samuti andmeid, mis võiksid viidata seisundile, mis välistab uuringus osalemise.
 
Huvi ja küsimuste korral võtke julgelt ühendust!
 
Psühholoog Mari-Liis Mägi (mariliis.magi@vmh.ee) tel 5556 9610
 
Dr Katrin Põld (katrin.pold@vmh.ee), tel 435 2148
 

Jazzkaare linnaruumiprojekti kontsert Viljandi haigla fuajees (fotod)

16.04.2019

Täna, 16. aprillil leidis Viljandi haigla peahoone fuajees aset koosseisu MeelisLaulud (laul, kitarr +viiul) kontsert, mis toimus projekti "Jazzkaar linnaruumis" raames. 

Linnaruumiprojekt on põnevatest esinemispaikadest ning artistidest koosnev programm, mis Jazzkaare ajal üllatab linnarahvast ebatavalistes kohtades väljapool kontserdisaale – linnatänavatel, ühistranspordis, lennujaamas, kohvikutes ja mujal. Positiivseid emotsioone ja energiat loov linnaruumiprojekt toimub 2019. aastal juba 10. korda, 15.-18. aprillil.
 
19. - 28. aprillini kestev Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mis toimub juba aastast 1990.
 
Rohkem infot: https://www.jazzkaar.ee/
 
 
 
 

Haigla spetsialistid rääkisid tervishoiuhuvilistele gümnasistidele oma tööst (pilt)

05.04.2019

Täna, 4 aprillil toimus Viljandi haiglas juba neljas kohvik-kohtumine, kus Viljandi gümnaasiumi tervishoiuhuvilistel õpilastel oli võimalus vestelda ja küsida küsimusi huvi pakkuva eriala kohta ning erialaspetsialistid andsid ülevaate oma igapäevatööst. 
 
Kokkusaamine oli ajendatud gümnasistide huvist tervishoiutöötaja elukutse vastu ning Viljandi haigla soovist seda huvi igati õhutada. Osales paarkümmend gümnasisti, kes on haiglas tegevad olnud ka töövarjupäevadel. 
 
Teemade ampluaa oli lai ning seekordsel kohtumisel vesteldi viies temaatilises kohvilauas füsioteraapiast, kirurgiast, psühhiaatriast, sõltuvushaigete ravist- ja rehabilitatsioonist ning meditsiinitehnikast ja IT-st.
 

1. aprillil algab statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

28.03.2019

Lugupeetud patsient!

 
Vastavalt Sotsiaalministri 15.12.2004 määrusele nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” viib SA Viljandi Haigla läbi igal aastal patsientide rahulolu uuringu.
 
Käesoleval aastal viiakse rahulolu uuring läbi SA Viljandi Haigla statsionaarse ja päevaravi raviteenuste kohta.
 
Uuring viiakse läbi perioodil 01.04.-30.04.2019.
 
Uuringu läbiviimiseks edastatakse vahemikul 01.04.-30.04.2019 statsionaarsetele ja päevaravi patsientidele küsitlusleht. 
Palume küsitlusleht täita enne haiglast lahkumist haiglaravi viimasel päeval. Täidetud küsitlusleht palume asetada osakonnas selleks otstarbeks paigaldatud ja märgitatud kasti.
 
Küsitluslehe täitmine on vabatahtlik ja anonüümne. 
Teie poolt täidetud ja tagastatud küsitlusleht annab meile väärtuslikku infot, et pakutavat tervishoiuteenust veelgi paremaks ja mugavamaks muuta.
 
Täname!
 

Õendus-hoolduskeskus nimetati hoolekandekeskuseks

27.03.2019

1. märtsist nimetati õendus-hoolduskeskus hoolekandekeskuseks seoses sellega, et alates 1. jaanuarist kuuluvad ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi taasturavikliiniku koosseisu.
Hoolekandekeskuses saavad abi kõik püsiva tervisekahjustuse ja funktsionaalsete häiretega inimesed, kes vajavad pidevat või perioodilist hooldusteenust ja erihooldusteenust. 

Hoolekandekeskuse koosseisu kuuluvad sotsiaalhoolekande osakond ja erihoolduse osakond. Keskuse juht on Kaja Koger, telefon 435 4250, 5330 5340, e-post kaja.koger@vmh.ee.

Hooldusteenus on mõeldud isikule, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel või kelle iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole enam võimalik. 

Teenuse eesmärk on olla kliendikeskne ja toetada inimese igapäevast toimetulekut ööpäevaringse hooldusteenuse osutamisega.
Sotsiaalhoolekande osakond asub peahoones 8. korrusel B-korpuses kui ka Jämejalal ümaras majas. 
Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja on Elena Erm, peahoone telefon 435 2169 ja Jämejalal 434 2226. 

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 

Erihooldusteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuse juhendamine.

Erihoolduse osakond asub peahoones 3. korrusel B- korpuses kui ka Jämejalal Pargi tee 14A hoones. 
Erihoolduse osakonna juhataja on Moonika Pukk, peahoone telefon 435 2165 ja Jämejalal 435 4254.

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 
Vaata ka hoolekandekeskuse kodulehekülge: www.ohk.vmh.ee

Ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi viidi taastusravikliiniku koosseisu, et teha veelgi tõhusamalt koostööd järelravis. 

Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimega hooldusravi) on teenus patsiendile, kes on stabiilses seisundis ega vaja pidevat arstiabi. Õendusabi osakonda suunab arst saatekirjaga, kas eriarst aktiivravi järgselt ja/või perearst kodust või hooldusasutusest. 
Patsiente registreerib õendusabi osakonna juhataja Kadri Oras E-R 8-16 telefonil 434 2222, 5300 9789 või e-posti teel kadri.oras@vmh.ee. 

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 

Koduõendus teenust pakume Viljandi linna ja osaliselt ka maakonna patsientidele, kes vajavad regulaarset õendusabi ja kelle tervislik seisund ei nõua haiglaravi.Teenusele suunab arst, kas perearst või eriarst peale aktiivravi ja saatekirjaga, millele märgitakse terviseprobleemid, vajalik ravi ja selle sagedus ning hinnatud abi vajadus. 
Koduõendusteenusele registreerib koordinaator Eneli Tulp E-R 8-16 telefonil 5346 7696 või e-posti teel koduode@vmh.ee

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 
 


Vanemad uudised | Värskemad uudised